Vuogas la oahppijda vuosedit gåktu divtav máhtti tjállet. Gærddádimev la álkke vájkkudimnævvon adnet gå ietja galggi tjállet.
Åhpadiddje divtav oahppijda vuoset, buojkulvissan Muv jahke, gehtja tjuovvusav (Fijlav viedtjat). Divtav aktan jieddnát låhki, ságasti sisano birra ja gåktu dat vuojnnu. Dan maŋŋela åhtsi bágojt ja gárgadisájt, ma gærddáduvvi. Máhtti aj ságastit majt oahppe dálvijt lijkkuji dahkat, giesijt jnv. Bágojs majt de nammadi hiehpá ájáduskártav táblluj tjállet.
Oahppe galggi de ietjasa miela milta divtav tjállet. Sij li modellerima baktu buojkulvisájt vuojnnám ja táblon máhtti gæhttjat ájáduskárta bágojt. Náginijda máhttá liehket álkkep, jus åhpadiddje dal sihkku oasev divtas, majt la vuosedam, buojkulvissan návti:
Dálven mån tjuojgav
Mån lijkkuv tjuojggat
Mån lijkkuv dálvváj
Vele nå nå!
Gidán mån______
Mån lijkkuv_______
Mån lijkkuv_______
Vele nå nå!
Giesen mån________
Mån lijkkuv________
Mån lijkkuv________
Vele nå nå!
Tjavtjan mån_______
Mån ________
Mån ________
Vele nå nå!
Åhpadiddje vádtsá oahppij milta ja bagát dárbo milta. Gå oahppe li gærggam tjállemis ja åhpadiddje siegen divtajdisá árvustallam, de juohkkahasj ietjas divtav hiervvi vaj tjábben sjaddá. Dan maŋŋela gatsostuvvi divna divta sæjnnáj vuojnnusij.
Åhpadiddje ja oahppe máhtti aj ságastit gåktu divtav jieddnát galggá låhkåt ja aj låhkåmav hárjjidallat. Maŋŋutjissaj oahppe klássaguojmijda åvddånbukti, jali de juohkkahasj dahká unna diktafilmatjav, majt maŋŋela iehtjádijda vuosedi.
“Muv jahke”-diktaj (tjuovvusin, “Fijlav viedtjat”) máhttá lågådahttijn dahkadallat dagu tjuojggá, dánssu jnv.
